Vändra Gümnaasiumi I klassi õuesõppepäev – Mukre raba.
On maa, aga ei kanna, on vesi, aga sõuda ei saa
Eidapere-Võidula tee ääres laiuv Mukre raba on üks Eesti kauneimaid. Ametlikes paberites on kirjas küll Mukri. Alates 1992.aastast on siin maastikukaitseala. Kaitse all on must toonekurg, metsis, sõrmkäpp, kahelehine käokeel, valge ja väike vesiroos. Mukre järv on saarekeste ja vesiroosidega 2, 2 hektari suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, see saab siin ujuda. Rabasse viib laudtee. Matkarada viib ränduri torni juurde, millel on kõrgust 14 meetrit. Siit on hea raba avarust imetleda. Rabamätastelt saab marju korjata. Mukre raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga.
Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha.
Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos.
Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos.
Laugaste vahel vonklev laudtee jõuab Mukri rabajärve äärde, kus juulis-augustis saab imetleda kümneid ja kümneid vesiroose, soopihla ja võrdlemisi vähe tuntud rabakat. Järve äärest kulgeb üks laudtee haru torni juurde, teine haru viib rabast välja. Selle kõrval näeb ka turbatootmise märke: turbaaunu ja -auke.
Raplamaal Kehtna vallas asuvas Mukre rabas on nüüd matkajatele mõeldud puhkemaja.
Nüüd on matkajatel võimalus minna vihma eest varjule või piknikku pidama puhkemaja katuse alla.
Puhkemaja lähedal on veekogu, lõkkeplats ja parkla. Mukre raba puhkemaja valmimisele aitasid kaasa Käru metskond ja Kehtna vald, ehitust toetas Keskkonnainvesteeringute keskus.
Taim, kellele rabas liikudes võib aga alati toetuda, on tupp-villpea ja ka teised sama perekonna liigid. Tupp-villpea valgeid juukseid, mis on tema viljade levimist soodustavad karvad, teavad ilmselt paljud, sest suvel ja sügisel on ju rappa sagedamini asja: valmivad rabamurakad, mustikad, hiljem ka jõhvikad. Taime varakevadel, aprillis-mais, puhkevaid õisikuid on näinud ilmselt vähesed. Villpea hakkab õitsema paarikümneaastasena ning parimasse ikka jõuab umbes viiekümneselt.
Rada jätkub laugaste ja älveste vahel. Kui retke vältel pole olnud mahti, siis on nüüd viimane aeg otsida üles väikesekasvuline ümaralehine huulhein, Darwini lemmik – putuktoiduline taim, kes näärmekarvadega lehtede abil püüab väikeseid putukaid, et pisutki korvata toitainevaegust. Et mitte samblasse uppuda, kasvatab huulhein igal aastal uue lehekodariku. Huulheina lehti on kasutatud tuulest ja külmast pragunenud huulte raviks, siit ilmselt ka taime nimi. Ühtlasi aitab huulhein ravida mitmesuguseid nahahaigusi: ohatist, soolatüükaid jne. Taimel on tugev bakterivastane toime.
Raba kummub ümbrusest kõrgemale justkui kummuli keeratud kauss. Rabanõlv on vahel nii järsk, et rabasse minek on kui mäkketõus, rabast väljatulek seevastu mõnus jalutuskäik allamäge. Mõnes rabas on nõlv järsem, mõnes laugem. Nõlvale eelneb jalam ja järgneb platoo ehk lava. Mukri rabas on rabanõlv selgelt tuntav Vändra-poolsest otsast retke alustades.
Raba saab kogu vee ainult sademetest. Väiksemaid rabaveekogusid nimetatakse älvesteks, suuremaid laugasteks. Laukad võivad olla ühe kuni kolme meetri sügavused ja „kõva” põhjata, sest põhjas on turvas. Sageli on lauka servad alt tühjad, nii et ohutum on laukasse mitte ujuma minna. Nii älved kui laukad on tavaliselt pikliku kujuga, nende pikitelg on rabapinna kallakusega risti.
Mukri rabas leidub arvukalt älveid ja laukaid. Raba keskosas kõrgub puisraba, äärealadel aga kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere järve pindala on 2,2 ha. Kõik kolm järvesaart on turbasaared.
Raba saab kogu vee ainult sademetest. Väiksemaid rabaveekogusid nimetatakse älvesteks, suuremaid laugasteks. Laukad võivad olla ühe kuni kolme meetri sügavused ja „kõva” põhjata, sest põhjas on turvas. Sageli on lauka servad alt tühjad, nii et ohutum on laukasse mitte ujuma minna. Nii älved kui laukad on tavaliselt pikliku kujuga, nende pikitelg on rabapinna kallakusega risti.
Mukri rabas leidub arvukalt älveid ja laukaid. Raba keskosas kõrgub puisraba, äärealadel aga kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere järve pindala on 2,2 ha. Kõik kolm järvesaart on turbasaared.
Väljavõtted interneti lehekülgedelt Mukre raba kohta otsis õpetaja Ene Kitsnik
Pilte päevast Mukre rabas (fotod: Marju Simson).
Sama video leiad ka siit
No comments:
Post a Comment