3. mail käisime Kiidjärve looduskeskuses Ahja jõe ürgorus. Meie giidile olime tema esimene grupp, mida ta juhatas.
Kõigepealt läksime hüdroelektrijaama juurde. Sinna oli tekitatud paisjärv, mille paisust langes alla suur kosk.
Järgmisena läksime me Emalätte juurde. Seal oli väga puhas vesi ja me jõime seda.
Neitsikoopa juures räägiti meile kaks muistendit. Esimene rääkis, et koopas elavat kaunis neid, keda on jaaniööl võimalik näha. Teine rääkis, et koopas elab nõid, kes röövib tüdrukuid ja paneb nad enda heaks tööle.
Suure Taevaskoja juurde jõudes nägime, kui suur ja kõrge see on. Läksime üles liivakivipaljandi peale ja sealt avanes ilus vaade.
Tagasi minnes läksime mööda mitmest ,,Viimse reliikvia'' võtteplatsist, kus räägiti mida ja kuidas oli seal filmi tehtud.
Salakuulaja kivi juures räägiti kuidas nõid täitis inimeste soove, aga ükskord juhtus midagi ning nõid ja tema kuulajaskond muutusid kivideks.
Väljasõidu ainukeseks miinuseks oli pikk sõit.
Käisime Taevaskojas. Taevaskodasid on kaks: üks Väike Taevaskoda ja teine Suur Taevaskoda. Nägin suuri liivakivipaljandeid. Nendesse oli kraabitud palju erinevaid nimesid. Nimede kraapimine on sinna tegelikult keelatud. Seal jões on väga palju allikaid. Jõkke on uppunud ka palju inimesi. Kui metsas ringi kõndisime, nägime ka habesamblikku. See tähendab, et seal on täiesti puhas õhk. Metsas oli erilisi mände, millel oli punane koor.
Suures Taevaskojas oli Salakuulaja kivi, mis oli legendi järgi nõid. Salakuulaja kivi ümber oli palju pisemaid kive, mis olid legendi järgi külarahvas, kes soovis nõiaga vestelda. Suure Taevaskoja tippu viis trepp, millel oli 145 astet.
Siim Raidmäe, 6.a klass
Me käisime klassiga Taevaskojas ehk Ahja jõe ürgorus. Taevaskojas olid kõrged liivakivipaljandid. Liivakivipaljanditesse olid tekkinud oosid. Üks suuremaid allikaid on seal Emaläte. Sealt saime allikavett juua. Giid rääkis meile muistendeid neitsist ja nõiamoorist, kes elasid liivakivipaljandites. Taevaskojas kasvas põlismets, kus puud kõrgusid 39 meetrini. Tegime järelduse, et õhk on seal puhas, kuna puudel kasvas habesamblikku. Me kõndisime üles ühest pikast trepist ja üles jõudes avanes väga ilus vaade Ahja jõele.
Pärast matka suundusiem koju tagasi.
Getter Sarapik, 6.a klass
Käisime 26. aprillil 2012 Kiidjärvel matkarajal sipelgaid uurimas. Matkaraja alguses saime endale käe peale templid. Alguses olid väiksemad sipelgapesad, aga lõpus olid pesad suured. Saime teada, et pärast pulmalendu murrab kuninganna oma tiivad ära ning läheb pesa põhja elama. Saime matkaraja lõpus vahtramahla juua. Enne lõkkeplatsile minemist pidime panema pusle kokku ja ristsõna lahendama. Siis läksime me lõkkeplatsile sööma, see asus ühe veekogu lähedal, seal oli väga ilus. Mulle meeldis seal väga.
26. aprillil 2012 käisime viiendate klassidega Kiidjärvel õuesõppepäeval. Meile räägiti algul sipelgatest, siis läksime Laanekuklaste kuningriigi värava juurde, enne aga saime templi käe peale, mis lubas meil sinna siseneda. Sipelgapesad läksid seal väiksematest suutemateks. Need pesad läksid sellepärast järjest suuremateks, et meil olek huvitavam. Saime teada, et laanekuklased toituvad lehetäi nestest ja kui nad joovad kuldmardika lima, jäävad nad purju. Kõige väiksem sipelgapesa oli umbes 5cm ja kõige suurem 170 cm kõrge. Pärast ringkäiku Laanekuklaste kuningriigis, läksime looduskeskuse lõkkeplatsile. Seal me sõime ja pärast käisime ühe kõrge mäe peal. Ning siis läksime koju. Mulle meeldis see päev.
Teise klassi õpilased külastasid teist korda Soomaad. Esimesel korral käisime Soomaal talvel. Eesmärgiks oli meelte abil tajuda loodust talvel. Läbisime kopraraja ning saime teada, et milline on talvine loodus Soomaal.
4. mail külastasime uuesti Soomaad. Eesmärgiks oli mänguline retk, kus tuli tajuda oma meeltega kevadist loodust. Lastel oli võimalus võrrelda talvist koprarada kevadisega. Kopraraja läbimisel omandasid lapsed teadmisi loodusest ning kasutasid neid teadmisi ülesannete täitmisel. Ülesanded olid huvitavad ning nende täitmisel tuli kasutada oma meeli. Eriti meeldis lastele ülesanne, kus tuli leida enda nime järgi nimi looduses. Mälestuseks sai iga õpilane valmistada endale väga ilusa järjehoidja looduslikest materjalidest.
Suur tänu meie juhendajatele, kes viisid läbi huvitava programmi.
Ülle Tarkiainen
Vändra Gümnaasium, klassiõpetaja
Päev Soomaal (fotod: Reet Tedre). Sama video leiad ka siit
Õpilaste arvamused päevast.
Reedel käisime klassiga Soomaal. Me kõndisime laudteel ja nägime näsiniini. Veel nägime me kopra kuhilat ja tema hambajälgi. Me nägime 300 aastat vana puud. Ka kasutasime me oma meeli. Nägime ka linnupesi. Kõige rohkem meeldisid mulle linnupesad.
Emma Köster
Vändra Gümnaasium, 2.a klass
Käisime klassiga Soomaal. Me käisime laudteel. Näsiniin oli mürgine. Nägime vana puud ja tegime järjehoidjaid. Kirjutasime töölehtedele, kompisime kottides ja panime kõik kirja. Me panime endale loodusnimed. Nägime ka rähni toksitud puud ja äikese poolt lõhutud puud. Nägime ka ilusaid linnupesi.
Kristin Pärnik
Käisime Soomaal ja liikusime mööda laudteed. Meile räägiti, et näsiniin on mürgine taim. Meie kuulsime linnulaulu, näiteks punarinda, musträstast. Nägime üht vana puud, mis oli 300 aastat vana ja lõpuks tegime ülesandeid ja järjehoidjaid. Peale matka sõime ja jõime.
Minule meeldis Soomaa, sest seal oli lahe.
Kristin Krais
Vändra Gümnaasium, 2.a klass
Ühel päeval ütles meie õpetaja, et me läheme neljandal mail Soomaale. Soomaale jõudes läksime kohe matkama. Enne matka nägime üht lindu. Pärast selgus, et lind oli vigastatud.
Siis algas matk. Metsas jagati meile papitükid, mille peal oli kahepoolne teip, mis ei kuivanud. Selle peale pidime me kleepima igasuguseid taimi. Teel nägime väga võõraid seeni, mille nimed olid kevadkogriti ja sinitiksik. Natukese aja pärast oli maas 2 looma väljaheite hunnikut. Kuulsime, et kevadel on looma väljaheidete sees rohtu, aga talvel ei ole. Edasi minnes kasvas plangust tee kõrval näsiniin. Seal kinnitati meile, et näsiniin on MÜRGINE!
Järsku nägime kopra kuhilpesa ja sissevajunud käike, mis olid vett täis. Edasi saime teada kõike kopra kohta: kevadel saavad koprad pojad, kobras on taimtoiduline ja ta saab närida puud, kui ta seisab lume peal. Millalgi märkasime, et planktee käsipuu peal olid imelikud mustrid. Selgus, et kooreürask oli käsipuud närinud ja sellest tekkisidki mustrid.
Soomaal oli ka huvitavaid puid: 300 aastat vana puu , millel oli koor pealt ära näritud ja sellel olid augud sees. Aga seal oli ka puu, mis oli suur ja auke täis. See oli ka murdunud. Rähn oli puu kallal palju tööd teinud. Rähnidel on väga hea kuulmine. Nad võivad isegi lennu pealt kuulda kui keegi puu sees krabistab.
Ja lõpetuseks natuke taimedest: on olemas taim, mille nimi on osi, sest see koosneb osadest. Ja on olemas ka taim "kattekold", mis on looduskaitse all!
Kokkuvõtteks oli Soomaal väga tore. Sandra Väliste 2.b klass
Käisime klassiga Kiidjärvel laanekuklasi vaatamas. Me saime nende kohta palju uut teada.
Ma sain teada, et kuninganna murrab peale pulmalendu oma tiivad ära. Kuningas elab ainult 2 nädalat, aga kuninganna kuni 30 aastat. Töösipelgad elavad 2 aastat. Mulle meeldisid kõige rohkem töösipelgatest ammsipelgad. Nemad hoolitsesid titade ja kuninganna eest. Sipelgatele meeldivad väga kuldpõrnika vastsed, sest neid lakkudes jäävad sipelgad purju. Sipelgad saavad oma toidu lehetäisid (hiljem juuretäisid) lüpstes või varusipelgate piimast. Sipelgad suudavad endast 20-50 korda raskemaid asju vedada. Suve jooksul võib 1 sipelgapere hävitada 20-80 kg kahjurputukaid.
