Siis algas matk. Metsas jagati meile papitükid, mille peal oli kahepoolne teip, mis ei kuivanud. Selle peale pidime me kleepima igasuguseid taimi. Teel nägime väga võõraid seeni, mille nimed olid kevadkogriti ja sinitiksik. Natukese aja pärast oli maas 2 looma väljaheite hunnikut. Kuulsime, et kevadel on looma väljaheidete sees rohtu, aga talvel ei ole. Edasi minnes kasvas plangust tee kõrval näsiniin. Seal kinnitati meile, et näsiniin on MÜRGINE!
Järsku nägime kopra kuhilpesa ja sissevajunud käike, mis olid vett täis. Edasi saime teada kõike kopra kohta: kevadel saavad koprad pojad, kobras on taimtoiduline ja ta saab närida puud, kui ta seisab lume peal. Millalgi märkasime, et planktee käsipuu peal olid imelikud mustrid. Selgus, et kooreürask oli käsipuud närinud ja sellest tekkisidki mustrid.
Soomaal oli ka huvitavaid puid: 300 aastat vana puu , millel oli koor pealt ära näritud ja sellel olid augud sees. Aga seal oli ka puu, mis oli suur ja auke täis. See oli ka murdunud. Rähn oli puu kallal palju tööd teinud. Rähnidel on väga hea kuulmine. Nad võivad isegi lennu pealt kuulda kui keegi puu sees krabistab.
Ja lõpetuseks natuke taimedest: on olemas taim, mille nimi on osi, sest see koosneb osadest. Ja on olemas ka taim "kattekold", mis on looduskaitse all!
Kokkuvõtteks oli Soomaal väga tore.
Sandra Väliste 2.b klass
 |
| 2.a ja 2.b klass Soomaal (foto: Reet Tedre) |
No comments:
Post a Comment